Estonia - Tartu - The statue of Oskar Luts

Selected for Google Maps and Google Earth

Oskar Luts was born into a middle-class family in Järvepera, central Estonia, at that time in the government of Livonia (Russian Empire). His younger brother was the film director and cinematographer Theodor Luts. He attended Änkküla village school in 1894. He went to Palamuse Parish parish school in Jõgeva County, attending from 1895–1899. From 1899–1902 he studied at the Tartu Reaalkool. In 1903 Luts started working as an apothecary apprentice in Tartu and Narva. After passing the apothecary apprentice exams, he went to work in Tallinn (1903). During his military service in Saint Petersburg (1909–1911) he also worked in the apothecary field. He continued this work in Dorpat while studying pharmacy at university. When World War I started, Oskar Luts was conscripted into the Russian army. He worked as a military pharmacist in Pskov, Warsaw, Daugavpils, Vilnius and in Vitebsk (1915–1918), where he got married. Oskar Luts was released from military duty for health reasons in the autumn of 1918 and went back to Tartu with his family the same year, where he started working as an apothecary. In 1919–1920 he worked at the university library and then managed a store. In 1922 he started his professional career as a writer. In 1936 Luts began living in his home on Riia Street in Tartu. This house was converted into a museum in 1964. http://linnamuuseum.tartu.ee/et/branches/luts/intro.html Oskar Luts was the first Estonian writer to receive the title of National Writer of the Estonian SSR. This was awarded to him in 1945. Oskar Luts is buried in Ropka-Tamme cemetery. Some streets and buildings in Estonia bear Oskar Luts's name. The Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium in Palamuse was named in honor of Luts.


Oskar Luts (7. jaanuar 1887(vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks"[1]. Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."[2] Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud[3]. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusele sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle kohati ka karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta aeg-ajalt jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks Ernst Peterson-Särgavast ja Juhan Sütistest), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.[5] Kirjandusringkondade kriitilist suhtumist Lutsu on kajastanud ka Mihkel Mutt romaanis "Elu allikad".


Oskar Luts naît dans une famille de la petite bourgeoisie estonienne de Livonie et fréquente l’école paroissiale du bourg de Sankt-Bartholomäi2. Il étudie ensuite entre 1899 et 1902 dans des écoles techniques de Dorpat et devient apprenti pharmacien en 1903 et travaille à Reval. Il devient pharmacien, même pendant son service militaire à Saint-Pétersbourg entre 1909 et 1911, puis poursuit ses études à l’université. Oslar Luts est mobilisé en 1914. Il est pharmacien militaire à Pskov, Varsovie, Dvinsk, Wilna et Vitebsk (1915-1918), où il se marie. Il est mis en congé à l’automne 1918 pour raisons de santé, alors que la guerre civile russe frappe les anciens territoires russes. Il réussit à rejoindre Tartu (ex-Dorpat) qui a été sous occupation allemande une grande partie de la guerre dans une zone où s’affrontent désormais d’anciens militaires allemands (Freikorps), soutenus par une partie de la population et des bolchévistes estoniens ou russes, soutenus par une autre partie, tandis qu’une nouvelle république estonienne prend forme peu à peu. Il travaille à la bibliothèque universitaire en 1919-1920 et s’occupe de son commerce de pharmacie. Il commence à se consacrer à l’écriture de manière permanente en 1922. Il vit à partir de 1936 dans sa maison de la rue de Riia à Tartu, devenue musée en 1964 du temps de l’URSS. En 1945, il est consacré par la république socialiste soviétique d’Estonie comme écrivain national. Oskar Luts est enterré au cimetière de Ropka-Tamme.


Oskar Luts besuchte 1894 die Dorfschule von Änkküla und anschließend von 1895 bis 1899 die Kirchspiel-Schule von Palamuse. Von 1899 bis 1902 ging er auf die Realschule (Reaalkool) in Tartu. Ab 1903 lernte er als Apothekerlehrling in Tartu und Narva, ab 1908 in Tallinn und Sankt Petersburg. Von 1911 bis 1914 studierte Luts Pharmazie an der Universität Tartu. Er nahm als Apotheker am Ersten Weltkrieg teil. 1919/20 war er Mitarbeiter der Universitätsbibliothek Tartu und Buchhändler. Ab 1922 ließ er sich endgültig als freiberuflicher Schriftsteller in Tartu nieder. Oskar Luts' Bruder war der estnische Filmregisseurs Theodor Luts (1896-1980). Literarisches Werk

Oskar Luts war einer der beliebtesten Schriftsteller Estlands. Bereits seine frühen realistischen Komödien Paunvere, Kapsapea und Ärimehed (alle 1913 erschienen) waren Erfolge. Seinen Durchbruch erzählte er mit dem auf eigenen Erinnerungen beruhenden Schulroman Kevade (2 Bände, 1912/13) sowie den Folgeerzählungen Suvi (2 Bände, 1918/19), Tootsi pulm (1921), Argipäev (1924) und Sügis (1938, 2. Band 1988). Die Charaktere der Romane sind die bekanntesten und beliebtesten Gestalten der estnischen Literatur. Die Verfilmungen der Bücher gehören zu den erfolgreichsten estnischen Filmen aller Zeiten. Sentimental-naturalistisch sind auch viele andere Werke von Luts, der einer der produktivsten Autoren seiner Zeit war. Psychologisch geprägte Jugendstudien sind Andrese elukäik (1923), Õpilane Valter (1927) und Väino Lehtmetsa noorpõlv (1935). Melodramatischere, moralhafte Prosa enthalten die Werke Iiling (1924), Olga Nukrus (1926), Udu (1928) und Pankrott (1929). Tragikomische und groteske Elemente prägen die Erzählungen Tagahoovis (1933) und Vaikne nurgake (1934). Zwischen 1930 und 1941 veröffentlichte Luts seine 13-bändigen Memoiren. Daneben war er Autor zahlreicher feuilletonistischer Beiträge, Theaterstücke (Ülemiste vanake, 1919), Erzählungen für Kinder (Nukitsamees und Inderlin, beide 1920) sowie Übersetzungen aus dem Russischen.


Show more
Show less
Save Cancel Want to use bold, italic, links?

Comments (28)

« Previous12Next »
senmax on November 3, 2012

Very nice photo. Like.

Ernandes C Santos on November 3, 2012

Imagem preciosa e fascinante, trabalho belíssimo e magnífico, Muito boa, Gosto das suas fotos, Obrigado por compartilhar, sinto-me honrado em comentar suas fotos, parabéns...L I K E...Desejo muita paz e saúde...Um abraço, do seu Amigo Ernandes...Saudações calorosas de São Paulo - Brasil

Cardosa Faus on November 4, 2012

Una bonita toma like+saludos.

Faus.

Oleg Timofeev on November 4, 2012

Very interesting shot !!! Like & Best wishes from Russia, Oleg

JuanadeArco/ " NO VI… on November 4, 2012

Interesting sculpture and great place

My Best regards,JuanadeArco

JoeFalco on November 5, 2012

Excelente composição… ... Uma bela imagem! gosto ☺27☺.


Saudações amigáveis. jfalco

Sveta BSveta on November 6, 2012

Прекрасный памятник!

F. Campayo - VIEWS,… on November 9, 2012

Monument and description very interesting.

LIKE

Greetings, F. Campayo

« Previous12Next »

Sign up to comment. Sign in if you already did it.

Photo details

  • Uploaded on October 31, 2012
  • Attribution
    by Alireza Javaheri
    • Camera: NIKON CORPORATION NIKON D7000
    • Taken on 2011/10/08 14:23:59
    • Exposure: 0.013s (1/80)
    • Focal Length: 24.00mm
    • F/Stop: f/4.500
    • ISO Speed: ISO200
    • Exposure Bias: 0.00 EV
    • No flash

Groups