Photos by Richard Simso : on the map, in Google Earth (KML)

Wonderful!

This is beautiful picture! That's awsome red color what you have captured!

Haagi lõugas... Triatlon, hobused.. XDD

Selle pildil on tegelikult siiski Üügu pank.

Thank you so much for your details accompanying the photo.

Esimene puidust kabel rajati saarele tõenäoliselt 16.saj tolleaegse sadama juurde. 3. septembril 1766 pühitseti samas kohas lubjakivist kabel. II maailmasõja ajal sai kabel kõvasti kannatada, mistõttu 12x7m suurusest ja 5m kõrgusest pühakojast on tänaseks säilinud vaid fassaad koos torniga.

Osmussaare tuletorn

Esimene kivist tulepaak ehitati Osmussaarele 1765 aastal. Seda kõrgendati 1804 aastal ja varustati laternaruumiga, milles oli katoptriline 24 lambi ja reflektoritega valgustusseade. Pärast torni kokkuvarisemist ehitati 1814. aastal puittorn. 1850. aastal püstitati uus kivitorn, mis varustati 1875. aastal dioptrilise Fresneli valgustusseadmega. Selle torni õhkisid Nõukogude sõdurid 2. detsembril 1941. aastal enne saarelt evakueerumist. Pärast sõjajärgset ajutist puittorni valmis 1954. aastal praegune raudbetoontorn.

Saaremaa kuulsaimad tuulikud asuvad Anglas (Upa-Leisi maantee 32. kilomeetril). Siin on ainsana oma ilme säilitanud tuulikumägi - tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. 1925. aastal, kui Anglas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulepüüdjat. Ent tänaseni püsinud viiski jätavad mõjuva mulje. Angla viiest veskist neli on tüüpilised saaremaa pukktuulikud, ehitatud 20. sajandi algul. Nende keskel seisab veidi kõrgem 1920. aastail püstitatud hollandi veski. Selle kere pole kivist nagu "hollandlastel" tavaliselt, vaid see on kaheksatahuline puitehitis.

Suuriku pank

Suuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagamõisa poolsaare kirdenurgal, Undva külast kirdes. Suuriku on Panga järel suuruselt kõrgeim rannajärsak läänesaartel.

Järsaku pikkus 1,6 km, kõrgus 20 m. Aluspõhjalise osa kõrgus peaaegu 8 m. Paljanduvad Jaani lademe Mustjala ja Ninase kihistike kivimid.

Läbilõike kirjeldus ülalt alla:

0,00 - 1,50 pinnakate

1,5 - 2,30 kollakashall jämedetriitne biomorfne lubjakivi, kohati sisaldades brahhiopoodide rikkaid kihte. Kompleks on õhukese - kuni keskmisekihiline.

2,30 - 4,68 kollakashall õhukesekihiline jämedetriitne kuni biomorfne lubjakivi. Fossiilidest rohkesti brahhiopoode, gastropoode, vähemal määral rugoose.

4,68 - 6,15 kollakashall õhukese - kuni keskmisekihiline jämedetriitne, kohati biomorfne lubjakivi, tasemeti massiliselt brahhiopoode.

6,15 - 6,95 hall kuni sinakashall savikas lubjakivi roheka mergli kelmete ja vahekihtidega. Kivim keskmise kuni paksukihiline. Alumises 0,60 m osas tihedalt krinoidide fragmente.

6,95 - 7,03 rohekashall savikas mergel.

7,03 - 7,73 rohekashalli savika mergli ja halli peenedetriidilise lubjaka mergli vaheldumine. Detriit krinoidide fragmentidest.

Piir Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistike vahel 7,03 m tasemel. Panga keskmises kolmandikus on jälgitav horisontaalsete kihtide asendumine ebakorrapärase kujuga biohermidega. Viimased on ehitatud põhiliselt sammalloomadest. Panka läbivad tektoonilised lõhed.

http://www.kihelkonna.ee/index.php?sisu=turism&vaarsus=11

Undva pank

Undva ehk Tõrvasoo pank asub Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare põhjatipus.

Panga pikkus ca 350 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid.

Läbilõike iseloomustus kõrgema panga nukilt alla:

0,00 - 1,50 pinnakate

0,50 - 2,00 hall paksukihiline jämedetriitne

Ninase kihistiku lubjakivi, põhimass mikrokristalliline. Kohati esineb rohekaid savikaid läätsi ja vahekihikesi ning üksikuid kuni 5 cm paksusi ja 1 m pikkusi organismide jämedatest fragmentidest (peamiselt krinoiidid) koosnevaid purdseid läätsi. Fossiilidest lisaks mainituile on veel sammalloomi, brahhiopoode ja üksikuid rugoose.

2,O0 - 2,50 Rohekas sinakashall Mustjala kihistiku mergel. Selle kompleksi ülemises osas esineb halli kõvema lubjakivi mugulaid ja vahekihte. Merglis on rohkesti fossiile: brahhopoode, krinoiide, sammalloomi.

Idapoole liikudes ca 50 m, on panga ülemises osas ca 45 cm kõrgune ja 1,50 m laiune läätsjas bioherm, mille ehituses valdavad mitmesugused sammalloomad (sfäärilised, koorikjad, okslikud jne). Organismide vahele on settinud savikas lubimuda kuni mergel.

http://www.kihelkonna.ee/index.php?sisu=turism&vaarsus=13